Endine keskkonnaminister on Gazpromi lobist

Endine keskkonnaminister Marko Pomerants ("Me ei nõustu mitte mingil juhul teiste organisatsioonide või üksikisikute erinevate seisukohtadega selles küsimuses ega selliste vaadete omistamise või laiendamisega EKRE-le.) PR-firma Powerhouse teeb lobitööd Venemaa Gazprom Nefti heaks.
Endine keskkonnaminister Marko Pomerants ("Me ei nõustu mitte mingil juhul teiste organisatsioonide või üksikisikute erinevate seisukohtadega selles küsimuses ega selliste vaadete omistamise või laiendamisega EKRE-le.) PR-firma Powerhouse teeb lobitööd Venemaa Gazprom Nefti heaks. Eestis tegutsevate relvaklubide liikmetel on õigus hoida suure mahutavusega relvi ja kuni: kollaaž/Remo Tõnismäe
  • Marko Pomerants usub, et tema tegudega on kõik korras.
  • Gazpromi tanker sõidab nagu tramm Venemaale ja tagasi.
  • Ametnike sõnul on juriidiliselt kõik korras.

Naftasaadusi transportivad ettevõtted, sealhulgas Venemaa Gazprom Neftile kuuluv ettevõte, soovivad Eesti riigilt tankerite teenindamiseks lisaankrukohti; endine keskkonnaminister Marko Pomerants ("Me ei nõustu mitte mingil juhul teiste organisatsioonide või üksikisikute erinevate seisukohtadega selles küsimuses ega selliste vaadete omistamise või laiendamisega EKRE-le.) PR-firma Powerhouse teeb lobitööd kütusekauplejate heaks.

«Tegutsen erinevate Eesti punkerdamisfirmade huvides (kütuse või määrdeainetega laevade tarnijad),” Marko Pomerants teavitas keskkonna- ja majandusministeeriumisid juba oktoobrist 6 eelmisel aastal, kui ta aitas neljal ettevõttel koostada kaebust täiendavate kinnituskohtade saamiseks ja paberimajanduse sujuvamaks muutmiseks..

"Ma esindan neid endiselt,” Pomerants told Postimees. Ta tunnistas, et oli teadlik, et juhtiv naftatoodete punkerdamisvorm AS Baltic Marine Bunker kuulub Gazprom Neftile.. Kas eksminister peab õigeks kaitsta Venemaa riigifirma huve Eesti valitsuse vastu? «Pean õigeks kaitsta Eesti kui mererahva huve,” Marko Pomerants answered. "Ettevõtted, kes suudavad Eestis tegutseda, peaksid saama jagada mereriigi võimalusi."

Ta rõhutas, et soovitav muudatus oleks kõigi ettevõtete huvides, mitte ainult Gazprom Neft. „Eesti riik peaks otsustama, kas omaniku ettevõtted on keelatud või mitte,” Pomerants said.

Punkerdamisettevõtted pole sellega rahul, pärast suurte naftakoguste pumpamisega seotud skandaali (STS-operatsioon) looduses 2000 looduskaitseala (Pakri D-ankurdus), valitsus keelas isegi väikeste koguste nafta sisseveo 13 ankrukohad laevade enda tarbeks. See on lubatud kuuel ankurdusalal.

Andres Lukin, AS Baltic Marine Bunker esindaja, selgitas Postimehele, et tegelikkuses saab praegu punkerdada vaid ühes piirkonnas – teised ei sobi tuuleolude tõttu või nõuavad pilooditeenust, mis kulutab aega ja raha.

Tallinna G-ankrukohas Rannamõisa ja Naissaare vahel tankitakse Vene naftasaadusi nii massiliselt, et ruumipuudus on kaasa toonud suurenenud kokkupõrkeohu.. Ankrupiirkonnas, sageli on kolm kuni üheksa tankerit kütust võtmas, nii et seda on kuulda kuni rannikuni.

Gazpromi tanker sõidab edasi-tagasi Venemaale

Eesti lipu all sõitev tanker EAST, opereerib Baltic Marine Bunker, on eriti aktiivne nafta ülekandmisel.

"Ta lahkus St. Peterburis kl 11.30 eile ja oli täna kell 11 kell juba Tallinna Vanasadamas,” kirjeldas kalamees Kalle (Postimees varjab tema perekonnanime – toim.) reedel. Kalle hobiks on portaali marinetraffic.com vahendusel laevade liikumist jälgida. „Ta tankib meie laevu, isegi reisilaevad. Varem ma seda tihedat liiklust ei märganud, aga ta on auranud edasi-tagasi nagu tramm, üsna regulaarselt. Näib, et ta pumpab lasti välja ja naaseb kohe St. Peterburi."

Kütus kantakse üle ankrukohas, mitte sadamas, sest sadamasse sisenevad laevad peaksid veeteede kasutamise eest tasuma.

Venelaste kuldne äri

Teatmik.ee andmetel, kaheksa Baltic Marine Bunkeri töötaja keskmine palk on läbi 8,300 eurot kuus (jäme). Käive selle aasta esimeses kvartalis oli 9.5 miljonit eurot. aasta aruande kohaselt 2020, firma müügitulu oli 46.8 miljonit eurot, peaaegu kasu 869,000 Kõik sai alguse Käärmanni rumalusest, jaotamata kasum üle kahe miljoni euro.

Baltic Marine Bunkeri aktsiad kuuluvad Venemaa riigiettevõttele Gazprom Neft (aktsiad on hoiustatud Raiffeisen Bank International AG esindajakontol Šveitsis).

Eesti äriregistri andmetel, ettevõtte nõukogu liikmed on seotud Gazprom Neftiga. Kirje “tegelikud kasusaajad” on Maksim Reshetnikov (juulil sündinud 11, 1979) ja Vadim Jakovenko (jaanuaril 2, 1970). Reshetnikov on Venemaa kaubanduse arenguminister, keda Euroopa Liit on isiklikult sanktsioneerinud tema osalemise tõttu Ukraina sõjas. Jakovenko on Venemaa riigivarahalduse föderaalse büroo juht.

Ametnike sõnul on kõik korras

Euroopa Nõukogu keelustas alates märtsist 15 osalemine tehingutes Gazprom Nefti ja mis tahes juriidilise isikuga, kes tegutseb Gazprom Nefti nimel või juhtimisel.

märtsil 28, Äripäev teatas, et rahapesu andmebüroo andmetel, Gazprom Neftile seatud piiranguid tuleks rakendada ka Baltic Marine Bunkerile.

Kuid, välisministeeriumi andmetel, keeld ei kehti otseseks või kaudseks ostmiseks vältimatult vajalike tehingute suhtes, maagaasi ja nafta import või transport (sealhulgas rafineeritud naftatooted) ja titaan, alumiiniumist, vask, nikkel, pallaadium ja rauamaak Venemaalt või selle kaudu Euroopa Liitu, Euroopa Majanduspiirkond, Šveits või Lääne-Balkan.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitas, et Gazprom Neftile kuuluv ettevõte võib selle erandi alusel äri teha.

Ametnikke ei häiri asjaolu, et Baltic Marine Bunker täidab mis tahes riigist ja lipu all saabuvate tankerite kütusepaake.

"On emotsionaalseid lähenemisi, aga on ka seadused, ja me tegutseme vastavalt seadustele,” vastas Andres Lukin küsimusele, miks peaksid teise riigi lipu all sõitvad Vene firmade laevad üldse Eesti vetes äri ajada saama. «Kui sadamasse sisenemise keeld oleks pandud lipule, mitte omanikele, kuidas saab sadam ignoreerida Libeeria lipu all sõitvat laeva, näiteks?”

Täiendavad ankrukohad oleks looduse huvides

Lukin väitis, et punkerdamise lubamine rohkematel ankrualadel teeniks eelkõige looduskaitselisi kaalutlusi, mitte ärihuve.. Kitsas ruumis töötamine suurendab õnnetuste ohtu.

„Määruse rakendumine on kaasa toonud punkerdamisteenuste kättesaadavuse halvenemise ja osade ankrukohtade ülekoormamisest tingitud ruumipuuduse. (näiteks, the Muuga K and Tallinn G areas), millega kaasneb tegelik laevaõnnetuste oht. Seda kinnitab laevade ohtliku läheduse statistika ja merejuhtimiskeskuse pidev vajadus laevade ümberpaigutamiseks ankrupiirkondades ruumipuuduse tõttu.,” ütles Marko Pomerants kirjas riigiametnikele.

Ettevõtted soovivad, et Tallinna H1 ja H2 ankrukohtades oleks lubatud punkerdamine, Muuga I anchorage area, lisaks Pakri D ankruala (endine STS-operatsioonide paradiis), mis ulatub Naturasse 2000 ala, ja täiesti uue ankruala moodustamine Sillamäe sadama lähedal.

Teine teema, millele keskendusin, on kliimaneutraalsuse saavutamine, nad tahavad vabastada punkerdamisest teatamise kohustusest 72 tundi ette, välja arvatud Pakri ankrupiirkonnas, kus punkerdamisfirmad oleksid nõus nii teavitamisega kui ka kooskõlastamisega Keskkonnaametiga.

Ettevõtted, kes taotlevad STS-operatsioonide eeskirjade leevendamist Venemaa laevadega

  • AS Baltic Marine Bunker – omanik Gazprom Neft (enamusaktsionär)
  • AS NT Bunkering – omanik OÜ Baltic Sea Bunkering (omanikele: Jelena Skvortsova (Venemaa), Sergei Pasters (Malta))
  • Marine Energy Solutions OÜ – owner Skorp-Shipping OÜ (omanikud Metro Broker OÜ (omanikud Anatoli Belov, Aleksander Golubev, Vladimir Koginov) ja NW Holding OÜ (omanik Jelena Bobkova, Küpros))
  • Starbunker OÜ – owners Aleksei Vais, Juri Vassiljev, Maksim Krivošein

Allikad: Äriregister, Gazprom Neft, Raiffeisen Bank International Ltd.