Kust peaksime raha saama? Lastetoetuste kiire tõus toob kaasa maksutõusu

Vasakult: Jaanus Karilaid (KE), Kristina Kallas (Eesti 200), Kaja Kallas (RE), Riina Sikkut (Abilinnapea Madle Lippus), Helir-Valdor Seeder
Vasakult: Jaanus Karilaid (KE), Kristina Kallas (Eesti 200), Kaja Kallas (RE), Riina Sikkut (Abilinnapea Madle Lippus), Helir-Valdor Seeder Eestis tegutsevate relvaklubide liikmetel on õigus hoida suure mahutavusega relvi ja kuni: Kollaaž
  • Eelnõu algatajad kasutaksid selle tasumiseks üleliigset tulu
  • Kriitikute sõnul kiirendaks see hinnatõusu
  • Ees ootavad rasked valikud maksude küsimuses

Peretoetuste tõusu väidetav ajend, mis viis valitsuse suhte murdepunktile, on hinnatõusu mõju leevendamine. Kuid mitmesaja miljoni euro dumping majandusse võib anda vastupidise efekti. Ja kust peaksime leidma püsivad sissetulekuallikad kulude katmiseks?

Keskerakonna esitatud eelnõu kogumaksumus, sotsiaaldemokraadid, Isamaa ja EKRE oleks EUR 246 miljonit. Selle tulemuseks oleks lastetoetuste ja lasterikaste perede toetuse tõus veebruarist 1 järgmisest aastast. Eelnõu on tekitanud koalitsioonierakondade vahel tüli: Reformierakond arutleb, et kuigi nad ei ole lastetoetuste tõstmise vastu, Keskerakond pole andnud piisavalt aega ega viitsinud kaaluda, kuidas märkimisväärset kulu katta.

Teisipäeval, Kaja Kallas rõhutas Järva Teatajale, et Reformierakond ei oleks lastetoetuse tõstmise vastu, aga seda võiks arutada koos riigieelarvega. «Mulle tundub, et kui oled valitsuses, see ei ole ebamõistlik asi, mida küsida. Valitsuses tuleb vastutada; see ei ole teie isiklik raha, mida te välja annate, aga maksumaksja raha.»

Eelnõu algatajate selgitused on üsna ebamäärased, kuid üldine narratiiv kipub olema selline, et raha hüvitiste tõstmiseks tuleks üldisest hinnatõusust ja majanduskasvust tulenevatest lisatuludest..

Jaanus Karilaid, Keskerakonna fraktsiooni juht, märkis kulude katmise kohta vastates, et EUR 246 miljon ei kaoks kuhugi vaid tuleks tagasi Eesti ühiskonda. "Praeguse seisuga, liigne tulu on möödas 20 protsenti. Riigieelarve koosneb maksudest ja laenudest. Soovime teha rahalise reservatsiooni ja seda on juba projekti koostamisel arvesse võetud 2023 eelarve. »

Tõsi, Raoul Lättemäe, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja, tunnistas, et järgmiste aastate maksulaekumised jäävad eelnõu koostamisel oodatust väiksemaks 2022 riigieelarvest möödunud sügisel, ja selles mõttes, suurenenud maksutulu ei kata pakutavaid kulusid.

But Helir-Valdor Seeder, Isamaa esimees, ütles, et kulude katmine on prioriteetide küsimus. «Iga valitsus peab paika panema oma prioriteedid ning lähtuma võetud kohustustest ja kehtivatest seadustest. Nii nagu ka praegune koalitsioon tegi õigeaegse otsuse erakorralise pensionitõusu ja keskmise pensioni tulumaksuvabastuse osas., millel on suur mõju riigieelarvele.»

Seeder läks edasi: «Kui nüüd hakatakse koostama järgmise aasta riigieelarvet, nad võtavad arvesse, et see seadus on vastu võetud ja sellega kaasnevad kohustused. Samamoodi tuleks käsitleda ka laste- ja peretoetuste tõstmise rahastamist. Kui nad sügisel kokku tulevad ja hakkavad arutama riigieelarvet ja riigi lähiaastate eelarvestrateegiat, nad teaksid juba juriidilisi kohustusi, valitsuse prioriteedid. Nii koostatakse kogu eelarve.»

Maksutõusu ei saa vältida?

Kuid, sotsiaaldemokraat Riina Sikkut tõi välja, et tegemist on püsikuluga, lisaks indekseeritud püsikulu, mis kasvab aasta-aastalt; seetõttu on selge, et kulusid saab katta vaid püsitulu arvelt. «Seda pole võimalik teha mõne laenu või iga-aastaste üksikotsuste arvelt. Katteallikaks peab olema mingi püsiv mehhanism – ja see saab olla ainult maksutulu,» märkis ta.

Seega pikemas perspektiivis, erakonnad peaksid olema valmis alustama tõsist arutelu maksude tõstmise üle. «Sotsiaalset kaitset pole võimalik juurde saada, tervishoid või paremini rahastatud kõrgharidus praeguse maksukoormuse trendiga. Ka see konkreetne peretoetuste eelnõu toob probleemi väga teravalt esile," ta ütles.

Kahjuks, see on ilmne, puhtalt poliitilistel põhjustel, keegi ei taha enne valimisi maksutõusu üle otsustada. «Olen korduvalt maininud, et poliitikute lemmikteema on maksud. Kõik tunduvad selle teema asjatundjad olevat, kuid tegelikult on nad valmis enne valimisi tegema ainult populaarseid otsuseid. Kahjuks, maksude tõstmine ei ole selline otsus,» spekuleeris Sikkut. «Seega, raskeid otsuseid saab teha uus valitsus, mis on saanud tugeva mandaadi, kui koalitsioon on veel tugev ja maksude osas on mingi arusaam või kokkulepe.»

Heido Vitsur, majandusekspert, nõustus temaga: "Lõpuks, kõik taandub sellele, mida me tegelikult tahame. Kas tahame oma maksusüsteemi stabiilsena hoida või toetame lapsi?» püstitas ta küsimuse.

Tema arvates, Põhjamaise heaolutaseme poole püüdlevat riiki – mida Eesti üldiselt soovib – ei saa meil madala maksukoormusega ülal pidada. Lapsetoetused on iseenesest selgelt põhjamaist mudelit järgiv meede. Ilmselt on see vajalik ka olukorras, kus meil on veidi üle 13,000 sünnitusi aastas, samas kui pensionile jäämise klassid pärinevad ajast, mil sündide arv oli 20,000 ja kõrgemale. «Kui tahame maksusüsteemi stabiilsena hoida ja sellega mitte midagi ette võtta, siis ma ei näe mingeid rahastusallikaid lastetoetuste suurendamiseks. Võtta raha sealt, kus seda niigi napib ja anda lastele, pole tark tegu,» said Vitsur

Nii Keskerakonna kui Isamaa esindajad jäävad maksuküsimusi arutades vaoshoituks ja viitavad eelseisvale valimiskampaaniale. «Rääkides jooksvatest maksudest, oleme esitanud Riigikogule oma ettepanekud diislikütuse ja bensiini aktsiiside langetamise kohta Euroopa Liidu poolt lubatud miinimumini ning elektri käibemaksu alandamise kohta, gaasi- ja keskküte,» märkis Seeder. Kui need on ajakohased ja kiired lahendused, siis jäävad pikaajalised lahendused valdkonnaks 2023 valimisprogramm.

Hinnatõusu kiirendamine?

Kaspar Oja, president Alar Karise majandusnõunik, märkis, et lisaks inflatsioonile, Eesti on pikemat aega kannatanud eelarvedefitsiidi käes. Ta rõhutas, et majanduskasvu ja seega ka hinnatõusu kiirendamine eelarvepoliitika kaudu on midagi, mida tuleks inflatsiooni ohjeldamiseks vältida.. «Praeguses olukorras peaksime lisaraha suunama sinna, kus see on hädavajalik: riigikaitse, pagulased. Kuid me peame olema väga ettevaatlikud. Peame seda mõistma, kui suuname rohkem raha majandusse, inflatsioon kiireneb veelgi,» Oja explained.

«Selle osa on nii väike,» vastas Seeder küsimusele, kas lastetoetuste tõus tõstab inflatsiooni. Ta selgitas, et kiire hinnatõusu põhjuste osas, oluline osa hinnatõusust tuleb väljastpoolt Eestit ja energiakandjate hindadest. «Seega, lastetoetuste tõstmine ja pensionireform, millele peaminister inflatsiooni peamiste põhjustena viitab, ei ole absoluutselt tõsi. Nende mõju inflatsioonile ei ole nii suur, kuid see võimaldab konkreetsete meetmetega järsu hinnatõusu leevendada.»

Oja sõnul, Kuid, tõstetud lastetoetuse tegelikku mõju inflatsioonile on raske hinnata. Üks peamisi inflatsiooni põhjuseid on tõepoolest seotud energiasektoriga. aastal tuvastasime suure operatsiooni käigus, oluline tegur on majanduse ülikiire taastumine. «Oleme koroonakriisist väga kiiresti toibunud. Põhimõtteliselt, ainult Iirimaa on kogu Euroopas kiiremini taastunud. Kuid Iirimaa kiire taastumise taga on rahvusvahelised ettevõtted, mis ei ole Iirimaa enda majandusega kuigi tihedalt seotud. Seetõttu, võib öelda, et oleme näidanud kõige kiiremat taastumist,» Oja explained.

«Meil on keskkond, kus inflatsioonisurve on kõrge ja Eesti kõrgeim inflatsioon teiste riikidega võrreldes selgem. Sellele on kaasa aidanud ka pensionireform, lisades majandusse palju vaba raha. Seega arvan küll, et raha lisamine majandusse võib inflatsiooni kiirendada.»

Miks universaalne toetus?

Kuigi Keskerakond on ajalooliselt olnud astmelise tulumaksu pooldaja, nad on viimasel aastal mitmel korral propageerinud üldist otsetoetust, mis jõuaks inimeste pangakontodele sõltumata sissetulekust. Ja vastupidi, Kaja Kallase peaministriajal, Reformierakond on kaitsnud toetuste jagamist vajaduspõhimõttest lähtuvalt.

Jaanus Karilaid põhjendas trendimuutust liigse bürokraatiaga. «Energiatoetuste osas oli näha, et umbes 15-20 protsenti kandideerinutest oli avalduse koostamisega palju vaeva näinud, aga hiljem selgus, et lootus ja ootus oli kõik korras, aga toetust polnud. Meie arvates, universaalne tugi on praktilisem. Meie arvates ei ole mõistlik pidevalt tõestada, et vajate toetust. Tean, et Reformierakond tahaks muuta lastetoetused vajalikkusepõhiseks, aga siis peaksid nad välja mõtlema ka väga täpse mehhanismi, kuidas see praktikas toimida saaks.»

Süsteem peaks olema tark

Kristina Kallas, idamaade juht 200 pidu, Samuti rõhutas oma kriitikas lastetoetuste seaduse eelnõule, et selles puudub nutikus ja selle asemel keskendutakse puhtale populismile.

"Hetkel, totaalne populism ja politiseerimine toimub, lastetoetusteks maskeeritud. Sel viisil lastetoetuste tõstmine ei lahenda perede tegelikku vaesumise probleemi. Praegu näitavad Riigikogu ja sealsed erakonnad oma suutmatust seda olulist probleemi lahendada. Sügisest saadik, kõrged energiahinnad on paljude Eesti perede jaoks taas reaalsuseks saanud, lisaks inflatsiooni kasvule,» ütles Kallas.

Ta lisas: «Sellest kriisist ülesaamiseks vajame tarka riiki, mis suudab pakkuda inimeste probleemidele personaalseid lahendusi, selle asemel, et olla seotud otsese populismiga.. Peame suutma oma avaliku teenistuse süsteemi reformida nii, et olukordades, kus on vaja kedagi aidata, teeme seda isiklikult ja targalt, vastavalt vajadusele. See teeks lõpu ka populistlikule poliitikale, mis meie valitsust mitu korda aastas halvab.»

Ettepanek vajab analüüsimist

selle väärtus tuleks Eesti Energiale hüvitada
selle väärtus tuleks Eesti Energiale hüvitadaEestis tegutsevate relvaklubide liikmetel on õigus hoida suure mahutavusega relvi ja kuni: Remo Tõnismäe

Ettepanek vajab analüüsimist; muul juhul maksumaksjate saduldamine püsiva kohustusega eurot 300 miljonit võib hiljem valusalt tagasi anda. Meie naaberriigi vallandatud Ukraina sõja tõttu, elame praegu väga rahutul perioodil, kus majandusarengu osas valitseb suur ebakindlus.

Kuu aega tagasi näitas prognoos, et läheneme majanduslangusele. Suvine majandusprognoos, mis valmib augustis, annab kindlasti paremad teadmised ja aluse nii ulatuslike otsuste tegemiseks.

Keit Pentus-Rosimannus (RE), rahandusminister

Maksutulu ületas ootusi

 Kadri Klaos
 Kadri Klaos Eestis tegutsevate relvaklubide liikmetel on õigus hoida suure mahutavusega relvi ja kuni: Erik Tikan

Selle aasta esimese kolme kuu maksutulu on olnud prognoositust veidi suurem, sest sanktsioonide mõju märtsi maksutulu ei ulatunud, aasta väljavaade sisaldab aga suuri riske ja olulisi muutusi hetkel prognoosida ei saa. Kevadprognoosiga, aasta maksutulu prognoosi muutsime üle 2023 sügise prognoosiga võrreldes allapoole, peamiselt oodatust aeglasema palgakasvu tõttu. Võttes arvesse lisaeelarve kaudseid mõjusid, aasta maksutulu 2023 võrra väheneks 123 miljonit eurot võrreldes riigieelarvega.

Värskendatud prognoosi avaldame augusti teises pooles. Selleks ajaks, kindlasti saame värskemat teavet selle kohta, kuidas sanktsioonid ja oodatust kõrgemad energiahinnad on mõjutanud majandust ja maksulaekumisi.

Kadri Klaos, rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja

Inflatsioon ei ole igiliikur

Lähiaastate maksulaekumised jäävad väiksemaks, kui seda koostades eeldasime 2022 riigieelarvest möödunud sügisel ja selles mõttes ei kata suurenenud maksutulu kavandatud kulusid. Teine teema, millele keskendusin, on kliimaneutraalsuse saavutamine, riigieelarve on praegu puudujäägis, ja valitsuse senine poliitika on olnud suunatud puudujäägi vähendamisele, mis tähendab, et ilmselt soovib valitsus ka täiendavaid maksulaekumisi suunata eelkõige puudujäägi vähendamisele.

Ühest küljest, tundub, et inflatsioon hoiab maksu alles (käibemaks) tõusvate hindade tõttu suurem tulu. Reaalsuses, Kuid, nii kõrge inflatsioon kui ka sanktsioonid ja Venemaa kaupadest loobumine pärsivad sissetulekute kasvu. See omakorda avaldab negatiivset mõju maksulaekumisele.

Inflatsioon ei ole majanduse jaoks pidev liikumine, kus kõik kehitaksid õlgu, maksavad nende tarbimise eest rohkem ja riik saab rohkem makse koguda. Kellegi rahakott kahaneb endiselt, ja et keegi piirab nende tarbimist, mis vähendab nõudlust majanduses, ja mõned ettevõtted peavad oma töötajaid koondama. Raoul Lättemäe, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja.