Läänemeres eksinud vaala ja morsa ootab kurb lõpp

Kui Eestis morska kohtad, siis hoia eemale
Kui Eestis morska kohtad, siis hoia eemale Eestis tegutsevate relvaklubide liikmetel on õigus hoida suure mahutavusega relvi ja kuni: JOHAN NILSSON/Scanpix Baltics
  • Loomad sisenevad Läänemerre Taani väinade kaudu.
  • Läänemerest on raske väljuda.
  • Meie veed ei sobi juhuslikele külastajatele.

Vahetult enne jaanipäeva Lääne-Soomest Kokkolast merele läinud kaks meest arvasid, et nägid vaala. Lätis leiti selle nädala alguses ühest rannast morsk. Kas see tähendab, et edaspidi võime Läänemeres kohata uusi liike?

Soome mehed rääkisid ajalehele Ilta-Sanomat, et näinud looma selg oli ebatasane ja kortsus nagu krokodillil ning otsustasid, et tema välimus meenutab küürvaala.. Soome merebioloogi sõnul, see võib olla võimalik, kuid erandlik juhtum, sest küürvaalad jõuavad Soome randadele harva.

Aga kui tavaline on see, et vaalad ja morsad satuvad Läänemerre? Eesti merebioloogia professor Georg Martin ütles, et see pole tavaline, aga ka mitte üliharukordne. "Aeg-ajalt juhtub, et ookeaniloomad sisenevad Läänemere."

Martin selgitas, et loomadel on ainus viis Läänemere sisenemiseks läbi Taani väina. Ookeaniloomad võivad paremat elupaika otsides kogemata Läänemerre sattuda. «Baltikumist väljasaamine on neil keerulisem," ütles Martin.

Hülgeuurija Mart Jüssi ütles, et tõenäoliselt mõjutab loomade rännakuteid kiiresti muutuv arktiline kliima – jää võib miljoneid aastaid eksisteerinud paikadest kaduda..

«Kui suuna leidmisel mängib mingit rolli merevee või ojade pinnatemperatuur, väike muudatus võib marsruuti mõjutada nii, et sadade kilomeetrite kaugusel jää otsimine võib viia loomad kohta, kuhu nad kunagi ei kavatsenud jõuda,» Jüssi explained.

Jüssi ütles, et Läänemeri on omamoodi «nurgatagune koht», kuna mere sissepääs asub pigem lääne kui põhja poole.. Mööda rannikut reisides, nad jõuavad väinade ja Läänemerele omase riimveega Taani. «See on paljudele loomadele märk sellest, et nad liiguvad ebanormaalses suunas. Kuid kui mõned neist julgevad siseneda tundmatusse vette, jäävad nad lõksu: põhjasuunaline marsruut ei vii neid tagasi Põhja-Jäämerre, vaid Läänemere tupikteed.»

Jüssi hinnangul võib see püünis saada saatuslikuks paljudele loomadele, sest nende instinktid ei lubaks ette võtta tuhandekilomeetrist tagasiteed Taani väinadesse.. Nad rändavad mööda Läänemere rannikut seni, kuni jõud annab järele või satuvad kalavõrkudesse.

«Paljud eksootilised delfiinid või vaalad on lõpuks kalavõrkudesse sattunud või tiheda liiklusega laevateedel kokkupõrgetes elu kaotanud.,» ütles Jüssi ja lisas, et mõned loomad võivad olla ookeani tagasi pöördunud, kuid selles ei saa kindel olla.

Morsaga seoses, Jüssi ütles, et selle marsruut viib põhja poole. «Lätis on laiad liivarannad ja seal lebavat looma võib näha mitme kilomeetri kaugusel. Ta võib jääda eemale Eesti kivistest randadest või otsida peavarju mõnel madalikul,» rääkis Jüssi päevalehele.

Kas võib oletada, et tulevikus on Läänemeres näha rohkem erinevaid liike? «Enamasti on see õnnetus, ma usun. Selles ei saa olla regulaarsust. Ega Läänemeri neile elamiseks ei sobi. Kui nad tulevad siia ega saa kiiresti välja, nad ei ela kaua. Keskkond pole neile sobiv,» selgitas Georg Martin.

Ka merebioloog Jonne Kotta ütles, et morskadele Läänemeri ei meeldi, sest vesi on liiga soe ja siin pole sobivat toitu – suured krabid, kammkarbid, kaheksajalg või kalmaar.

«Kui juhtute rannas morska nägema, kindlasti ei tohiks te sellele lähedale minna, kuid selle asemel andke sellest kohe teada Päästeametile või Keskkonnaametile. Häiritud morsk on inimesele väga ohtlik, oma massi tõttu, kui mitte midagi muud. Loom võib kaaluda kuni kaks tonni,» hoiatas Kotta.

Seda lisas ka Kotta, erinevalt morsast, küürvaalasid on Läänemeres kohatud varemgi, aga need on harvad juhud. "Kuid, Eestis on püütud küürvaal, ja üks Saaremaalt püütud isend sattus koguni St. Peterburi Teaduste Akadeemia, kus seda veel vaadata saab.»